Õpetajate tagasiside
Töö läbi viinud õpetaja ja klass:
õp. Kerli Rüüt
5. klass
Õpilased said inimeseõpetuse tunnis ülesande jälgida nädal aega enda kehalist aktiivsust. Antud ülesande sooritamiseks pidid õpilased sammulugejaga/nutiseadmega loendama enda samme ja koostama veebitahvlile tulpdiagrammi. Kellel puudus võimalus sammude jälgimiseks, võis teha seda paarilisega.
5. klassi õpilastele ja vanematele koostati tööjuhend. Samuti selgitasin ülesannet tunnis. Murekohaks jäi see, et väga paljud õpilased ei sooritanud enda ülesannet tähtaegselt. Nii lapsevanemad kui ka õpilased kurtsid, et ei saa ülesandest aru ja neil on takistusi nutiseadme äppi Noom Walk või Pedomeeter kasutamisel.
Õpilastele meeldis antud ülesanne ja koheselt asuti enda samme jälgima. Neil tekkis omamoodi hasart, kes kui palju samme on saanud. Leiti ka võimalus sammude juurde tekitamiseks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sellised ülesanded pakuvad lastele huvi ja muudavad õppimise huvitavamaks. Õpetajale annab see samuti võimaluse tundi mitmekülgsemaks muuta.
õp. Kerli Rüüt
5. klass
Õpilased said inimeseõpetuse tunnis ülesande jälgida nädal aega enda kehalist aktiivsust. Antud ülesande sooritamiseks pidid õpilased sammulugejaga/nutiseadmega loendama enda samme ja koostama veebitahvlile tulpdiagrammi. Kellel puudus võimalus sammude jälgimiseks, võis teha seda paarilisega.
5. klassi õpilastele ja vanematele koostati tööjuhend. Samuti selgitasin ülesannet tunnis. Murekohaks jäi see, et väga paljud õpilased ei sooritanud enda ülesannet tähtaegselt. Nii lapsevanemad kui ka õpilased kurtsid, et ei saa ülesandest aru ja neil on takistusi nutiseadme äppi Noom Walk või Pedomeeter kasutamisel.
Õpilastele meeldis antud ülesanne ja koheselt asuti enda samme jälgima. Neil tekkis omamoodi hasart, kes kui palju samme on saanud. Leiti ka võimalus sammude juurde tekitamiseks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sellised ülesanded pakuvad lastele huvi ja muudavad õppimise huvitavamaks. Õpetajale annab see samuti võimaluse tundi mitmekülgsemaks muuta.
Töö läbi viinud õpetaja ja klass:
õp. Anneli Talviste
5. c klass
Vc klassis õpiti infootsingut interneti avarates väljades. Sellega seoses lõppes teema rühmatööna, mille tulemusena valmis rühma poolt ettekanne kirja tekke ja arengu teemadel. Nii kodus kui koolis tegelesid õpilased ettekande valmistamisega, kus loomulikult pidi kasutama ka nutiseadmeid.
Teema: Rühmatöö ettekanne teemal "Kirja teke ja areng"
Aeg: 3. – 7. november 2014
Materjalid: V klassi õpikuülesande (lk 33 ül 69) alusel kohandatud juhend:
· 3-liikmeliste rühmade moodustamine (juhuslikkuse alusel loosi teel);
· läbiarutamine, millist teemat seoses kirja tekke ja arenguga täpsemalt uurima hakatakse;
· rühmasiseste ülesannete jaotamine, kes mille kohta järgmiseks tunniks materjali otsib, kaasa võtab (kodune infootsing);
· materjalide põhjal paberil teabeplakati ja ettekande koostamine (vaadatakse koos kaasatoodud materjalid ja info üle; valitakse ettekande jaoks välja kõige olulisem ja otsustatakse, millises järjekorras info esitatakse, kuidas plakat illustreeritakse; lepitakse kokku, kuidas esinetakse, millest keegi räägib;
· kodus ettekandeks valmistumine (rühmas ühiselt kokkulepitu alusel);
· rühma ettekande esitamine.
Tunnitegevuste kirjeldus:
Rühmade ettevalmistusele kulus 2 õppetundi ja lisaks kodune infootsing. Vajadus nutiseadmete kasutamiseks tuligi välja õppetunnis, kui selgus, et oleks veel vaja täpsustavat materjali ning kodus ettevalmistatud teabest jääb väheks. Samuti selletõttu, et üks rühmakaaslane haigestus, ei osalenud tunnis ja temapoolne materjal oli puudu. Ettepanek nutiseadme kasutamiseks oli õpilastepoolne ning õnneks said kõik rühmad oma esitlustööd valmisküpseks õigeks ajaks. See ongi paindlikkuse kasutamine töös, loov lähenemine ja tänapäeval ei tohiks seetõttu midagi tegemata jääda, sest info on meil paralleelselt alati võtta.
Kokkuvõte:
See töö näitas paindlikkuse kasutamist õppetöös, kuidas olla valmis loovaks lähenemiseks ja õpilased näevad, et kui on probleem, saab seda ka mingil viisil alati lahendada. Tänapäeval ei tohiks seetõttu midagi tegemata jääda, sest info on meil paralleelselt alati võtta ja kasutada.
Õpilased kuulasid rühmade ettekandeid huviga, täitsid ka tagasisidelehti, kus tõid välja tööde tugevused ja nõrkused, hindasid kaasõpilaste esitlusi ning analüüsisid tehtut, oma panust töösse ning tõid välja, mida selle tööga õpiti.
Infotehnoloogia seotuna inimese käsitsi valmistatud tööde ja elava esitusega peakski olema koolis paralleelselt kasutatavad, et õppida nn käsitööoskust koos tänapäeva võimaluste rakendamisega.
õp. Anneli Talviste
5. c klass
Vc klassis õpiti infootsingut interneti avarates väljades. Sellega seoses lõppes teema rühmatööna, mille tulemusena valmis rühma poolt ettekanne kirja tekke ja arengu teemadel. Nii kodus kui koolis tegelesid õpilased ettekande valmistamisega, kus loomulikult pidi kasutama ka nutiseadmeid.
Teema: Rühmatöö ettekanne teemal "Kirja teke ja areng"
Aeg: 3. – 7. november 2014
Materjalid: V klassi õpikuülesande (lk 33 ül 69) alusel kohandatud juhend:
· 3-liikmeliste rühmade moodustamine (juhuslikkuse alusel loosi teel);
· läbiarutamine, millist teemat seoses kirja tekke ja arenguga täpsemalt uurima hakatakse;
· rühmasiseste ülesannete jaotamine, kes mille kohta järgmiseks tunniks materjali otsib, kaasa võtab (kodune infootsing);
· materjalide põhjal paberil teabeplakati ja ettekande koostamine (vaadatakse koos kaasatoodud materjalid ja info üle; valitakse ettekande jaoks välja kõige olulisem ja otsustatakse, millises järjekorras info esitatakse, kuidas plakat illustreeritakse; lepitakse kokku, kuidas esinetakse, millest keegi räägib;
· kodus ettekandeks valmistumine (rühmas ühiselt kokkulepitu alusel);
· rühma ettekande esitamine.
Tunnitegevuste kirjeldus:
Rühmade ettevalmistusele kulus 2 õppetundi ja lisaks kodune infootsing. Vajadus nutiseadmete kasutamiseks tuligi välja õppetunnis, kui selgus, et oleks veel vaja täpsustavat materjali ning kodus ettevalmistatud teabest jääb väheks. Samuti selletõttu, et üks rühmakaaslane haigestus, ei osalenud tunnis ja temapoolne materjal oli puudu. Ettepanek nutiseadme kasutamiseks oli õpilastepoolne ning õnneks said kõik rühmad oma esitlustööd valmisküpseks õigeks ajaks. See ongi paindlikkuse kasutamine töös, loov lähenemine ja tänapäeval ei tohiks seetõttu midagi tegemata jääda, sest info on meil paralleelselt alati võtta.
Kokkuvõte:
See töö näitas paindlikkuse kasutamist õppetöös, kuidas olla valmis loovaks lähenemiseks ja õpilased näevad, et kui on probleem, saab seda ka mingil viisil alati lahendada. Tänapäeval ei tohiks seetõttu midagi tegemata jääda, sest info on meil paralleelselt alati võtta ja kasutada.
Õpilased kuulasid rühmade ettekandeid huviga, täitsid ka tagasisidelehti, kus tõid välja tööde tugevused ja nõrkused, hindasid kaasõpilaste esitlusi ning analüüsisid tehtut, oma panust töösse ning tõid välja, mida selle tööga õpiti.
Infotehnoloogia seotuna inimese käsitsi valmistatud tööde ja elava esitusega peakski olema koolis paralleelselt kasutatavad, et õppida nn käsitööoskust koos tänapäeva võimaluste rakendamisega.
Töö läbi viinud õpetaja ja klass:
õp Anneli Talviste
6.a klass
VIa klassis õpiti I veerandi lõpus võõrsõnade õigekirja ja tähendusi, nende tunnuseid (kuidas võõrsõnu teistest sõnadest eristada) ning sobilik oli meeldetuletuseks teemat kinnistada II veerandi alguses võõrsõnasegadiku äppide loomisega.
Teema: "Võõrsõnade õppimine/kinnistamine õpilaste poolt loodud sõnasegadiku abil"
Aeg: 4. – 11. november 2014
Materjalid: DigiPöörde naiskonda kuuluva Külli Jäätma koostatud juhend:
1. Tuleb LearningApps keskkonda luua klass ja sisestada laste nimed (paroolid ja kasutajatunnused loob keskkond automaatselt).
2. Klassi andmed välja printida ja lastele jagada koos võõrsõnadega, mille põhjal lapsed sõnarägastikku looma hakkavad.
3. Koduse tööna õpivad videojuhendi järgi tegema sõnasegadikku ja loovad selle.
4. Õpetaja vaatab tööd üle ja avaldab need.
5. Nüüd saavad lapsed neid äppe tunnis lahendada, kasutades oma nutitelefoni/tahvelarvutit.
Juhend õpetajale - http://www.jotformeu.com/form/42632791860358
Juhend õpilasele - http://www.jotformeu.com/form/42633103096347
Juhend lapsevanemale - http://www.jotformeu.com/form/42632707037351
Tunnitegevuste kirjeldus:
Eeltööna tegi õpetaja vastavalt juhendile klassilehe LearningApps keskkonnas ning 4. novembri tunnis said õpilased kätte paroolid ja kasutajatunnused. Õpilase ülesandeks jäi järgmiseks tunniks (11.11.) koostada vastavalt e-Kooli üles pandud juhendile 10 - 12 võõrsõnast koosnev sõnasegadik. Õpilased võisid valida sõnad võõrsõnastikust või õpiku sõnastikust (meelde pidi tuletama õpitud võõrsõnade tunnused, et segadikku ei satuks teised sõnad). Järgmisel tunnil tegi õpetaja ülevaate, kuidas ülesandega hakkama saadi ning tõi välja mõned kitsaskohad (kes ei pannud linnukest õigesti ja andmed polnud nähtavad, kes ikkagi pani segadikku ka mittevõõrsõnu). Lepiti kokku, et õpetaja avaldab tööd ning järgmiseks tunniks on õpilased läbi proovinud 2 kaasõpilase segadiku lahendamise ning annavad järgmises tunnis tagasisidet. Kaasa võetakse nutiseade, et 11. novembri tunnis lahendada võõrsõnasegadikke.
VIa võõrsõnasõnasegadike aadress: http://learningapps.org/myapps_teacher.php?action=class
11. oktoobri tunnis lahendasid õpilased kaasõpilaste äppe. Kellel seadet polnud, leidis kaaslase, kellega kahekesi ülesannet teha. Õpetaja palus lahendada vähemalt 2 äppi, mõni kiirem aga 3.
Kokkuvõte:
Õpilased olid aktiivselt tegevuses ja haaratud sõnasegadikes olevate võõrsõnade otsimisest. Töötati aktiivselt, kuulda oli rõõmuhõikeid, kui lahendused käes. Kes hätta jäi, palus õpetajalt abi. Töö käigus kinnistusid võõrsõnade õigekiri kui tähendused, õpiti uusi põnevaid võõrsõnu. Õpilaste sooviks oli kindlasti teha selliseid töid veel (küsiti, kas nad võivad neid ise veel sinna luua).
õp Anneli Talviste
6.a klass
VIa klassis õpiti I veerandi lõpus võõrsõnade õigekirja ja tähendusi, nende tunnuseid (kuidas võõrsõnu teistest sõnadest eristada) ning sobilik oli meeldetuletuseks teemat kinnistada II veerandi alguses võõrsõnasegadiku äppide loomisega.
Teema: "Võõrsõnade õppimine/kinnistamine õpilaste poolt loodud sõnasegadiku abil"
Aeg: 4. – 11. november 2014
Materjalid: DigiPöörde naiskonda kuuluva Külli Jäätma koostatud juhend:
1. Tuleb LearningApps keskkonda luua klass ja sisestada laste nimed (paroolid ja kasutajatunnused loob keskkond automaatselt).
2. Klassi andmed välja printida ja lastele jagada koos võõrsõnadega, mille põhjal lapsed sõnarägastikku looma hakkavad.
3. Koduse tööna õpivad videojuhendi järgi tegema sõnasegadikku ja loovad selle.
4. Õpetaja vaatab tööd üle ja avaldab need.
5. Nüüd saavad lapsed neid äppe tunnis lahendada, kasutades oma nutitelefoni/tahvelarvutit.
Juhend õpetajale - http://www.jotformeu.com/form/42632791860358
Juhend õpilasele - http://www.jotformeu.com/form/42633103096347
Juhend lapsevanemale - http://www.jotformeu.com/form/42632707037351
Tunnitegevuste kirjeldus:
Eeltööna tegi õpetaja vastavalt juhendile klassilehe LearningApps keskkonnas ning 4. novembri tunnis said õpilased kätte paroolid ja kasutajatunnused. Õpilase ülesandeks jäi järgmiseks tunniks (11.11.) koostada vastavalt e-Kooli üles pandud juhendile 10 - 12 võõrsõnast koosnev sõnasegadik. Õpilased võisid valida sõnad võõrsõnastikust või õpiku sõnastikust (meelde pidi tuletama õpitud võõrsõnade tunnused, et segadikku ei satuks teised sõnad). Järgmisel tunnil tegi õpetaja ülevaate, kuidas ülesandega hakkama saadi ning tõi välja mõned kitsaskohad (kes ei pannud linnukest õigesti ja andmed polnud nähtavad, kes ikkagi pani segadikku ka mittevõõrsõnu). Lepiti kokku, et õpetaja avaldab tööd ning järgmiseks tunniks on õpilased läbi proovinud 2 kaasõpilase segadiku lahendamise ning annavad järgmises tunnis tagasisidet. Kaasa võetakse nutiseade, et 11. novembri tunnis lahendada võõrsõnasegadikke.
VIa võõrsõnasõnasegadike aadress: http://learningapps.org/myapps_teacher.php?action=class
11. oktoobri tunnis lahendasid õpilased kaasõpilaste äppe. Kellel seadet polnud, leidis kaaslase, kellega kahekesi ülesannet teha. Õpetaja palus lahendada vähemalt 2 äppi, mõni kiirem aga 3.
Kokkuvõte:
Õpilased olid aktiivselt tegevuses ja haaratud sõnasegadikes olevate võõrsõnade otsimisest. Töötati aktiivselt, kuulda oli rõõmuhõikeid, kui lahendused käes. Kes hätta jäi, palus õpetajalt abi. Töö käigus kinnistusid võõrsõnade õigekiri kui tähendused, õpiti uusi põnevaid võõrsõnu. Õpilaste sooviks oli kindlasti teha selliseid töid veel (küsiti, kas nad võivad neid ise veel sinna luua).